24.04.2009
Alustasime koos Dooraga trennihooaega.
Märtsikuus ostsin endale käimiskepid ning püüan nüüd olla sportlik. Ja kuidas sa ikka jätad paariks tunniks üksi koju nii armsa karvapalli nagu seda on Doora. Loomulikult tuleb ka treening temale kasuks ning koos on ikka lõbusam.
Õnneks on Doora nii tubli kuts, et käib korralikult minu kõrval, kui mina samal ajal keppidega vehin. Rihm on mul peos ja nii me siis mõõdame seda Kakumäe ringi (umbes 7 km).
Kõnni ajal ei ole Dooral nuuskimine lubatud. Nuuskimiseks on aega enne kepikõndi ning pärast. Kakumäe mereäärne piirkond on väga kaunis ja Doorale meeldib seal väga pärast treeningut uudistada.
Trenni ajal on vastutulijad ja möödaminejad suhteliselt tolerantsed meie suhtes. Mõni muidugi kardab jubedalt, mõni samas naeratab nii lahkelt. Rohkem rõõmsat tuju, inimesed! :)
Paar korda oleme proovinud ka uisutamist koos (Dooral siis tuleb joosta samal ajal), kuid see treening käib talle esialgu üle jõu ning mul tuleb sõita suheliselt aeglasel ning pigem on see mulle rohkem nagu looduse nautimine samal ajal, kui Doora lidub.
Eks kogu see ring on talle ka natuke palju jooksmiseks, pole ta ju harjunud, pole ta ju mingi spordi-jooksu-koer. Aga harjutamine teeb meistriks, kuid ikka tasa ja targu!
Järgmisel päeval käisime Viliveres autot parandamas ja pesemas, maja seina värvimas ja loomulikult ... grillimas! :) Doora päevitas.
