Doora võib nüüd julgelt öelda, et tema on ka maaliini bussiga sõitmise ära proovinud.
Sellel suvel võtsime ette 3-tunnise sõidu Viljandist Jõhvi. Doora astus uhkelt bussi ja oli loomulikult kohe kõikide reisijate lemmik. Välja arvatud keegi bussijuhi abilisest Daam, kes uuris, kas Dooral suukorv on ikka olemas. Suukorv oli kenasti minu kotis olemas ja sinna see ka jäi, kuna Daam peale selle ühe küsimuse (oma vigases vene-eesti keeles) rohkemat huvi ei tundnud.
Bussisõit oli väga tore. Istusime kõige taga, kust Dooral oli parim ülevaade. Samuti kontrollis ta ka tagumiste istmete alused üle. Kuna midagi seal ei leidunud, jätkas ta valvamist istmetevahelises koridoris.
Põhimõtteliselt valvas ta terve tee. Väärt kaasreisija!
No comments:
Post a Comment